Me jõudsime sinna esmaspäeva õhtul ja siis läksime kohe oma norrakate juurde koju. No ma ei või, kui ilus kodu neil oli, selline väike maja mäekülje peal. Ja vaade oli seal lihtsalt uskumatu:
Ma vist istuksingi iga õhtu lihtsalt rõdul või terrassil ja vaataks seda. Ja see jalkastaadion on nagu kirsiks tordi peal. Lihtsalt kõik on olemas, mida näha vaja.
Järgmisel päeval käisime koolis, tegime esitlusi ja olime tundides, siis kohtusime ka teiste norrakate ja sakslastega. Õhtu oli jällegi täiuslik, paremat poleks osanud tahtagi - sõitsime talli, kus ma sain oma esimese boksipuhastamiskogemuse, ja hoolitsesime lihtsalt hobuste eest. Lõpuks sain ka natuke sõita ja hobused olid seal nii mõnusad rahulikud. Õhtu lõppes Elinile koogi küpsetamisega, sest tal tuli ju sünnipäev!
Kolmapäeval sõitsime Munkholmeni saarele, kus oli vana mungaklooster ja vangla. Päris jube tundus... Seal saime muidugi korralikult süüa ja saime ka teistega natuke tuttavamaks. Peale seda käisime natuke Trondheimi poodides ja õhtul oli koolis "pidu". Sellega muidugi päev ei lõppenud, kuna me ei tahtnud seda vähest aega magamisele raisata - õhtul tuli veel osa rahvast Maria ja Julie poole ehk siis meie "norra koju". Mind üllatas sel õhtul norrakate võime ilma igasuguse alkoholita lihtsalt seltskonda nautida. Ju siis on nad kogu aeg nii avameelsed ja lõõgastunud, kui eestlased alles peale paari klaasi. Paar klõpsu ka Munkholmenilt:
Neljapäeval käisime Nidarose katedraalis, sõime kohutavalt palju pitsat ja tegime linnaekskursiooni. Sealt hakkas juba ka pilte tulema:

Ja siis muidugi see kuulus 17. mai... See oli nii võimas, et ei oska sõnadesse pannagi. See andis väga palju energiat ja tekitas hea tuju, kui nägid kõiki neid inimesi tänavatel rõõmustamas. Kõik inimesed olid õnnelikud ja tulid tänavatele tähistama, mitte ei istunud vaba päeva puhul kodus. Kuna pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, siis ma ei räägikski sellest rohkem ja näitaksin teile lihtsalt pilte:




Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar